Kuid telefonitsi öeldi mulle veel , et SEB panga kliendile on 2.- eeku ja teiste panga klientidele 4.- eeku.
Statistika:Postitatud Postitas lasnakas — 10 Mär 2011 12:49
]]>
Kui ma ei eksi, siis viimane kord oli SEB pangas lepingutasu juba 300 EEK. Aga see oleneb ka teistest asjaoludest jne. - laen vms.
Jah, olenevalt otsekorralduspaketist, on ka 300.- eeku lepingutasu ja kallimaidki.Aga mulle tundub kõige mõistlikum nende otsekorralduse hinnapakett OK3 ja SOK otsekorraldus, kus lepingutasu on 300.- eeku, kuutasu puudub ja debiteerimise tasu on 4.- eeku. Kuid telefonitsi öeldi mulle veel , et SEB panga kliendile on 2.- eeku ja teiste panga klientidele 4.- eeku.
Statistika:Postitatud Postitas piretk. — 10 Mär 2011 10:00
]]>
]]>
]]>
Käisin SEB pangas ja sulgesin otsekorralduse lepingu.. SEB pangast öeldi: " Kes raha saab, see peab ka teenuse eest tasuma. Teenuse tasu lisamine KÜ poolt arvele on seadusega keelatud".
Nüüd maksan internetipanga kaudu.
Küsisin täna SEB pangast, kas neil on lepingus selline punkt, mis keelab KÜ-l otsekorraldust kasutavale liikmele debiteerimise tasu üüriarvele juurde panna? Ja mulle vastati, et see on teie (KÜ) ja liikme omavaheline asi.Nüüd maksan internetipanga kaudu.
Võib-olla varasematel aastatel võis see keeld peal olla
? Lisan ka saajalepingu kasutustingimused.Statistika:Postitatud Postitas piretk. — 09 Mär 2011 19:40
]]>
Otsekorraldus on hea nendele, kellel selle teenuse kasutamise järgi vajadus, kuid näiteks meie KÜ puhul puudub vajadus seda teenust kasutada.
Iga KÜ peab selle kasutamise otsustama ise (arvan, et üldkoosolekul).
Juhul kui kasutada varianti, millest ka siin foorumis pikalt juttu olnud, et iga otsekorraldusega maksja maksab ka selle makse ülekande tasu kinni, siis ei ole vaja mingit üldkoosoleku otsust vaja, vaid piisab juhatuse tahtest selline võimalus liikmetele luua.Iga KÜ peab selle kasutamise otsustama ise (arvan, et üldkoosolekul).
Olen näinud ka sellist üldkoosolekut kus taoline küsimus tõusetus arutellu, aga vanameelsete juhatus eesotsas võimuka juhatuse esinaisega nullis sellise edumeelse maksmisvõimaluse.
Statistika:Postitatud Postitas MargusT — 26 Veebr 2011 03:52
]]>
, siis saad teada, et on ka neid, kellele riigi kulul tuuakse.
Kui vanaproua tahab ise oma rahadega toimetada, mitte võõraste kätte anda, siis peab ta seda ka saama.
Otsekorraldus on hea nendele, kellel selle teenuse kasutamise järgi vajadus, kuid näiteks meie KÜ puhul puudub vajadus seda teenust kasutada.
Iga KÜ peab selle kasutamise otsustama ise (arvan, et üldkoosolekul).
Statistika:Postitatud Postitas suisse — 26 Veebr 2011 02:19
]]>
Jutt oli pensionäridest, kellele toimub pensioni kojukanne tasuta (inimene ei soovi raha panka, sest ...
http://hiiunadal.saartehaal.ee/index.ph ... &artid=545Alanud aastast maksab pensioni kojukanne senise 58 krooni asemel 4,60 eurot (72 krooni). Ehkki Eesti Post väidab, et kasumit pensionide kojuviimise pealt ei teenita, kulub ühel eakal inimesel aastas oma raha kättesaamiseks vanas vääringus ligi 900 krooni (55 eurot ja 20 senti).
Millised pensionärid ja kus saavad raha koju tasuta? Eesti Posti teenustasu 4.60€ (72 kr) kuus on üüratult kallis, selle võrra saab vaene pensionär raha vähem kätte. Oma pangakontole saaksid nad raha tasuta ja hooldaja saaks sealt selle tasuta välja võtta või tasuta ülekanded teha.
Otsekorraldusleping on alati tasuline olnud, väga konkreetse inimesega seotud ja seepärast on teiste suhtes, kes makseid ise ja tasuta saavad teha, õiglane, et see just selle konkreetse teenust kasutava korteriomaniku poolt kinni makstakse.
KÜ kogub raha just nimelt sihtotstarbeliselt, konkreetsete kulude katteks ja nii õiglaselt kui võimalik.
Statistika:Postitatud Postitas lasnakas — 25 Veebr 2011 07:10
]]>
Mis puutub pensionäridesse, siis kojukanne olevat tunduvalt kulukam kui raha kanne panka.
Jutt oli pensionäridest, kellele toimub pensioni kojukanne tasuta (inimene ei soovi raha panka, sest siis peb ta ikka kasutama teiste abi selle sealt kättesaamiseks/konto liikumistest ülevaate saamiseks, tahab ise maksta - see on tema soov).Kogu seda otsekorralduse kasutamist peab vaatama konkreetsest olukorrast.
Statistika:Postitatud Postitas suisse — 24 Veebr 2011 23:31
]]>
Otsekorraldused on seotud väga konkreetse isikuga, kes ei pea isegi mitte korteri omanik olema, suva, kes korteri eest maksab.
Hea „lasnakas“ – Sinu arukat arutelu on hea lugeda.
Ainuke asi millest ma hetkel aru ei saanud, et mis siia puutub kasum ja äriühing. Tulu peab tekkima ka MTÜ-l, sest on ju vaja kulud kinni maksta. Ja tulud tekkivad korteriühistul sihtmaksetest.
Hingelt olen ise ka parempoolsete vaadetega ja pooldan kulude personaliseerimist.
Kui nüüd Sinu mõtteviisi edasi arendada, siis peaksime kõik kulud, mis vähegi võimalik, personaliseerima - elanik, korter, trepikoda ja muude paljud jagajate alusel. Jah, see on võimalik, aga kas ka õige või mõistlik või … (ei leia head sõna) ettevõtmine. Võib tekkida oht, et kulude personaliseerimisega võime ületada mõistlikkuse piiri. Foorumist on lugeda mitmeid taolisi ebamõistlike jagamiste näiteid – nt prügi jms. Mina ei oskaks küll piiri tõmmata, et kus lõpeb mõistlik ja kus algab mittemõistlik kulude personaliseerimise tegevus.
Kulude personaliseerimine võib hoopistükkis kasu asemel kahju tuua – oleme tuttavad probleemidega, mis tõid endaga kaasa veelugejad, keskkütte individuaalsed mõõturid jne.
Siinkohal tasuks kulude jagamise juures tagasi tulla KÜS ja KOS kirjas oleva soovitusliku jagamispõhimõtte juurde – ruutmeeter ehk kaasomandi osa suuruse järgi.
Ise ei ole antud hetkel kummagi suuna õigsuses 100%-lt veendunud.
Statistika:Postitatud Postitas MargusT — 24 Veebr 2011 23:04
]]>