Noppisin sealt artiklist välja fassaadimehe lause: „Ei ole mõtet vahetada täna aknad ja järgmisel aastal soojustada fassaad, sest see läheb kokkuvõttes kulukamaks.”
Meie oleme läinud just seda teed, et igal aastal remondime midagi väga olulist ja ainult omavahendite arvel. Loll jutt, et nii läheb kulukamaks. Vastupidi! Me ei maksa pangale sentigi ei lepingutasu ega intresse, ei mingeid pikaajalisi kohustusi. Maja ise on meil üleni soojustamata, kuid olulised kohad, kust soojus seest välja võiks lenduda ja kuidas soojust normis hoida, on kapitaalselt korda tehtud.
Võrrelda saab vaid võrreldavaid. Nii oligi sel külmal talvel hea võrrelda meie seintesoojustuseta ja samasuguse täissoojustusega naabermaja küttearveid, mis olid 2010.a. jaanuaris ja veebruaris täpselt samas suurusjärgus, kusjuures temperatuurid tubades mõlemas majas kaugküttega 21-23 kraadi. Naabermaja igakuised arved kokku olid aga tunduvalt suuremad kui meil, sest laenu+intresside tõttu on neil suurem remondikulude makse kui meil, lisaks kindlustusmaksed, mida meil pole, ja ka halduskulud on neil suuremad.
Vaatasin selle teema algul toodud Kredexi tabelist, et meie ja naabermaja küttekulude vahe oli 2009.aastal kokku -39 tuh kr nende kasuks, seega vaid -3 tuh kr kuus oli neil kogu suure maja peale küttelt sääst, veidi üle 10 kr kuus korteri kohta - naeruväärne!
Niimoodi võrreldes tundub, et fassaadi soojustus on meie puhul vajalik pigem ilu kui vajaduse pärast. Kõik oleneb majadest ja nende algehitusest, algsest soojapidavusest, juba tehtud töödest jmt.Statistika:Postitatud Postitas lasnakas — 15 Aug 2010 09:25
]]>