Lõppkokkuvõttes ei saa keegi kurta, et tegemist oleks ebaõiglusega või seaduseväänamisega, sest:
1) Mitte keegi ei trahvi mitte kedagi
2) Mitte keegi ei maksusta mitte kedagi püsiva maksuga
3) Üldkoosolek on otsustanud, et KÜ territooriumil saab osta vajadusel vastavat teenust. Jah, teenuse hind on ulmeliselt kõrge, kuid võidavad kõik - nii diskor kui KÜ. Diskor saab sellisel moel näidata, et tal on raha ja tema muusikamaitse väärib laiemat tähelepanu (mida ta teeks niikuinii, nüüd on aga asi positiivselt vormistatud), KÜ saab lisatulusid. Vastav rida lisatakse kommunaalarvele nagu iga teine tasuline esiletulev teenus majas ning maksetingimused on samad.
Kui nüüd keegi väidab, et "aga diskorile esitatakse ju arve ilma temapoolse nõusolekuta", siis minu arvates see väide ei pea paika. Nõusoleku andis ta siis, kuid ei ilmunud üldkoosolekule, et hinnakirja vastu hääletada. Järelikult oli poolt.
Ma olen hästi teadlik, et antud lahenduses on üks väga suur ja põhjapanev puudus (nn "korter korteri vastu" sündroom), kuid kutsuksin üles teisi arutlema, kas sellises suunas on mõeldav luua juuridiliselt korrektne ja tomiv skeem?
Statistika:Postitatud Postitas Kytt — 18 Mär 2012 15:14
]]>
]]>
]]>
]]>
Sain sellise vastuse. Loe ja imesta! Keegi võiks veel mõnelt politseprefektuurilt sama küsida. Kokku saaks huvitava artikli materjali. Oleksin tänulik!
Kui keegi naabritest või elamu läheduses valjult muusikat kuulab ja lärmiga kaaselanikke häirib, võiks kõigepealt püüda heli vaiksemaks võtmise osas kokkuleppele jõuda. Kui see ei õnnestu ja kuritahtlikult naabreid edasi häiritakse, on põhjust politseid appi paluda. Sotsiaalministri määrusega on kehtestatud müranormid. äisel ajal kella 23 ja 7 vahel on suletud akendega eluruumi kanduvale mürale kehtestatud ranged piirmäärad, päevasel ajal on lubatud suurem müra. Eluruumides inimese tervisele kahjuliku ja häiriva müra mõõtmisega tegeleb tervisekaitseinspektsioon, kuid koduste tääriistade, muusikariistade ja inimhäälega tekitatud müra juhtumitega seal seni ei tegeleta. Politsei lähtub avaliku korra rikkumise mõiste sisustamisel kehtivast Riigikohtu praktikast ja loeb seaduserikkumiseks tegevuse, mis on üldtunnustatud kõlblus- ja käitumisnormide vastane. Seega ei tegele politsei naabrite põhjustatud heli valjuse määramisega, vaid lähtub tõendatavatest faktidest selle osas, kuidas häirivat müra tekitatakse ning kuidas naabrite märkustele reageeriti. õldjuhul ei tehta muusikaga naabreid häirinule kohe trahvi, vaid fikseeritakse esimesel korral hoiatus. Enamusel juhtudest sellest ka piisab ja naabritega arvestatakse edaspidi rohkem.
Selgelt pahatahtliku õigusrikkumise puhul saab aga karistuseks määrata aresti või rahatrahvi kuni 6000 krooni.
Politseile võib avalduse teha ka tagantjärgi ja järjepideva rikkumise korral. Siis tuleks avalduses ära märkida häiriva lärmi või muusika koht, kuupäev ja kellaaeg ning korda rikkunud isikud. Seepeale vestleb politsei asjaolude selgitamiseks vajadusel ka naabrite ja tunnistajatega ning kutsub rahurikkuja korrale. Kogu politseile laekunud informatsioon sisestatakse politsei andmebaasi ja see võimaldab küllaltki objektiivselt hinnata, kas on tegemist esimese probleemitõstatusega või korduvate kaebustega.
Elvas teatatakse politseile segavast lärmist harva ja enamus elvakaid oskab oma naabritega väga edukalt suhelda ilma politsei vahenduseta. Samas on tegemist ju õdusa väikelinnaga, mille elanikud esitavad ka oma elukeskkonnale kõrgemaid nõudmisi.
Lugupidamisega
Indrek Koemets
Tartu politseiosakonna
vanemkomissar
tel. 7308 808
Statistika:Postitatud Postitas sirts — 16 Aug 2006 22:09
]]>
Vastuseks Teie avaldusele, teatan, et avaliku korra rikkumine, s.h. ka päevasel ajal korteris valjumuusika kuulamine, reguleeritakse Tallinna linna avaliku korra eeskirjaga § 3 p.1, milles sätestatud rikkumise eest on ette nähtud väärteovastutus Karistusseadustiku (KarS) § 262 (avaliku korra rikkumine) järgi.
Avaliku korra nõuded
§ 3. Avaliku korra nõuete täitmist tagavad keelud
Keelatud on:
1) lärmata, tülitada kaaskodanikke, viibida alasti avalikus kohas (v.a Haabersti või Pirita Linnaosa Valitsuse või Põhja - Tallinna Valitsuse poolt selleks ettenähtud kohtades ja eelkooliealised lapsed avalikes supelrandades) või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, solvata oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet;
2) häirida äärahu (kella 23:00 kuni 07:00), välja arvatud avariiliste tääde või üldkasutatavas kohas Tallinna Kommunaalameti või linnaosa valitsuse loal heakorratääde ja Tallinna Transpordiameti (edaspidi: transpordiamet) loal teetääde teostamiseks ning Tallinna Keskkonnaameti loal olmejäätmete vedamiseks, välja arvatud 23. juuni ja 31. detsembri ääl. Erandjuhtudel, pärast kella 23:00 lõppevate avalike ürituste puhul, otsustab avaliku ürituse loa andmise Tallinna Linnavalitsus (edaspidi: linnavalitsus);
3) alla 16-aastasel alaealisel viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23:00-6:00. Ajavahemikus 01.06-31.08 on alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 00:00-5:00;
4) tekitada müra, mis ületab sotsiaalministri määrusega kehtestatud normtasemeid;
5) kerjata teisi inimesi häirival moel;
6) rikkuda või omavoliliselt maha võtta, paigaldada või ümber paigutada nime- või numbrisilte, teabe- või mälestustahvleid, päästevahendeid ja tehnovõrkude koordinaattabeleid ning omavoliliselt avada või sulgeda või lukustada avariiväljapääse või -luuke;
7) viibida omaniku või valdaja loata vastavalt tähistatud varisemisohtlikus või muus inimeste ohutuse tagamiseks piiratud kohas, välja arvatud ohuolukorra likvideerimiseks;
botaanikaaia või loomaaia külastajal katsuda või toita eksponaate, välja arvatud selleks spetsiaalselt ettenähtud osakondades, võtta botaanikaaeda või loomaaeda kaasa koera, kassi ja teisi loomi, ületada kaitsebarjääre või ronida nende peale, sõita botaanikaaia või loomaaia territooriumil jalgratta, rula või rulluiskudega kui selleks ei ole ette nähtud spetsiaalne aeg ja koht, jääda botaanikaaeda või loomaaeda pärast selle sulgemist. Karstusseadus
§ 262. Avaliku korra rikkumine
Avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest - karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga.
Statistika:Postitatud Postitas Valge — 16 Aug 2006 18:39
]]>
Vastust veel saanud ei ole, kuid kui see saabub, siis annan teada mida meie korrakaitseorgan sellest arvab.
Kui siin on mingi tore trahvimise sanktsioon, siis on seegi asi mis inimesi mõtlema võib panna. Kindlasti ei morjenda see aga padujoodikuid ja muidu kaabakaid, kellel maksmata trahve jalaga segada on.
Statistika:Postitatud Postitas Valge — 14 Aug 2006 09:51
]]>
Eesti Vabariigis tagab korra, sh äärahu, Eesti Politsei, kutsuga iga kord, kui probleem on. Politsei peab iga kord kohale tulema. Kipun arvama, et pikapeale peab see mõjuma.
Statistika:Postitatud Postitas ergon — 14 Aug 2006 00:57
]]>
]]>
]]>