Loe KÜS § 15. Majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruanne
(1) Korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab:
1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid;
2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel;
3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.
Siin eelmistes kommentaarides oli juttu võlast, kus vennikesel oli 24.000 EEK võlgu ja kohtus võitis. Võitiski, kuna tal oli tark esindaja, kes KÜ asjades oli kompetentne. Oleks nimetatud KÜ-l vastu võetud eelarve, vennike oleks maksnud või kohtus kaotanud. Keegi ei usu, et on võimalik, on ja veel kuidas. Kohtus peab hageja tõestama, et talle ollakse võlgu, kostja viitab aluse puudumisele. See, et arved on esitatud, ei tähenda, et kõik tuleks ära maksta. Makstes iga kuu kasutatud üldelektri eest, kojamehe, koristaja, soojuse, vee eest, on ta oma kohustused täitnud. Kahjuks on need lood nii, kui teil puudub kinitatud eelarve. Lugege KÜS ja põhikirja, mida seal eelarve kohta on kirjutatud.
Statistika:Postitatud Postitas Roland66 — 22 Mär 2010 19:27
]]>
Mis te räägite paragrahvist 15
Paragrahvist rääkisid esimesena nüüd küll sina. Kevad mõjub silmanägemisele?Statistika:Postitatud Postitas pimeloom — 22 Mär 2010 18:59
]]>
(4) Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
Puudub otsus, puudub kohustus. Laenutagasimakse ma kirjutaks eraldi reale, laenu tagasimakse.
Statistika:Postitatud Postitas Roland66 — 22 Mär 2010 18:33
]]>
Väga huvitav oleks teadjatelt teada saada,et kui elamus tehti pangalaenuga parendustöid,kulutati kogu olemasolev remondiraha ja võeti
laenu veel lisaks 15.a.peale, siis kajastub see üürikviitungil endiselt kirjena
remondifond.
Meie ühistus on remondiks võetud pangalaenu teenindamine samuti remondifondist. Panka huvitas laenu andes samuti remondifondi suurus. Mina ei näe selles probleemi ja ühistuliikmed samuti mitte. Majanduse aastakavas on lahti kirjutataud milline osa remondifondist läheb laenu teenindamiseks.laenu veel lisaks 15.a.peale, siis kajastub see üürikviitungil endiselt kirjena
remondifond.
Uus omanik võiks ühistu asjade kohta huvi tunda, mitte arvata ega oletada. Mina siin valele infole juhtimist ei näe.Mida teab arvata näit.sellest majja korteri ostnud uus korteriomanik?
Kui ta arvab,et maksab igakuiselt 400 kr.fondi,siis ta rängalt on juhitud valele infole.
Kui keegi juhatuses olla ei taha, siis olge sellega rahul mis teil on. Ega keegi väljastpoolt ühistut teie elu elama ei tule. Ma saan suurepäraselt aru, et see vastus sind ei rahulda, aga paraku nii see on.Juhatuse poole ei ole mõtet pöörduda.See on väga oskuslik manipuleerimisoskustega ja valeandmete genereerija. Ärge andke ka nõu
ümbervalimisteks,see ei saa kergelt toimuma ja lisaks pole ka tahtjaid.
Maja on segakeelne,seadused ei toimi,normaalset läbisaamist elanike
vahel ei ole.Parem oleks,kui selliseid elamuid ei oleks.
Statistika:Postitatud Postitas pimeloom — 22 Mär 2010 12:44
]]>
remondifond.
Kas fondi mõiste ei ole mitte teine? Sest kui sealt fondist teenindatakse
pangalaenu ja intresse,viiviseid ,ei ole ju selles nn.fondis mingit raha ja
väga kauaks jääb see nii.
Mida teab arvata näit.sellest majja korteri ostnud uus korteriomanik?
Kui ta arvab,et maksab igakuiselt 400 kr.fondi,siis ta rängalt on juhitud valele infole.
Juhatuse poole ei ole mõtet pöörduda.See on väga oskuslik manipuleerimisoskustega ja valeandmete genereerija. Ärge andke ka nõu
ümbervalimisteks,see ei saa kergelt toimuma ja lisaks pole ka tahtjaid.
Maja on segakeelne,seadused ei toimi,normaalset läbisaamist elanike
vahel ei ole.Parem oleks,kui selliseid elamuid ei oleks.
Statistika:Postitatud Postitas Lennujaam — 22 Mär 2010 12:02
]]>
Kuidas oleks poole mütsi söömisega 
Kirja sisu oligi,et inimene soovis teada mille peale kulutatakse remondi raha mida majaelanike käest kogutakse ja kuna vastust ei saanud ühelgi moel siis keeldus maksmast. See oli nüüd ainult üks juhus keegi ei ytle,et kui tänasel päeval sama teha ja teisel poolel on "kõva" jurist abiks siis sa ikka võidad.
Mütsi söön, kui näitad, et pelgalt kirjale mitte vastamise tõttu vabastab kohus maksetest. Kui eksisteerib korrektne majanduskava, mille taga on kehtiv ÜK otsus, siis kirjavahetuse pidamine või mitte pidamine ei vabasta maksetest mitte. Arvatavasti oli su viidatud asjas määravad just mu nimetatud asjaolud, mitte kirjavahetus. Samas muidugi raske uskuda, et ühistus on kõik väga korras, aga kirjadele ei vasta. Pole ju raske vastata nt kahel real, et "juhatus tegutseb ÜK-l vastuvõtetud majandusava alausel, mille koopia on kirjale lisatud". Kirja sisu oligi,et inimene soovis teada mille peale kulutatakse remondi raha mida majaelanike käest kogutakse ja kuna vastust ei saanud ühelgi moel siis keeldus maksmast. See oli nüüd ainult üks juhus keegi ei ytle,et kui tänasel päeval sama teha ja teisel poolel on "kõva" jurist abiks siis sa ikka võidad.
Statistika:Postitatud Postitas k24 — 01 Sept 2009 19:38
]]>
See on arvatavasti pool tõde. Söön oma mütsi ära, kui kirjale mitte vastamine oligi võidu põhjus. Thom'i toodud kirjelduse järgi on muidugi väga tõenäoline, et mittemaksmine ongi põhjendatud, aga muidu on üldine soovitus see, et enne maksa ja siis vaidle, käi kohut jms.Tean juhust (aasta siis võis olla 2000) kus inimene ei maksnud remondifond osa oma üüriarvest ja lõpuks kui summa jõudis 45000 EEK anti ta kohtusse.Võitis tema kuna tema poolt rääkis asjaolu,et tema küsimuste peale kuhu ja mille peale seda raha kasutatakse ei vastatud korduvalt ja isegi mitte siis kui sai saadetud tähitudkiri.
Kirja sisu oligi,et inimene soovis teada mille peale kulutatakse remondi raha mida majaelanike käest kogutakse ja kuna vastust ei saanud ühelgi moel siis keeldus maksmast. See oli nüüd ainult üks juhus keegi ei ytle,et kui tänasel päeval sama teha ja teisel poolel on "kõva" jurist abiks siis sa ikka võidad.
Statistika:Postitatud Postitas JanekK — 01 Sept 2009 16:02
]]>
Tean juhust (aasta siis võis olla 2000) kus inimene ei maksnud remondifond osa oma üüriarvest ja lõpuks kui summa jõudis 45000 EEK anti ta kohtusse.Võitis tema kuna tema poolt rääkis asjaolu,et tema küsimuste peale kuhu ja mille peale seda raha kasutatakse ei vastatud korduvalt ja isegi mitte siis kui sai saadetud tähitudkiri.
See on arvatavasti pool tõde. Söön oma mütsi ära, kui kirjale mitte vastamine oligi võidu põhjus. Thom'i toodud kirjelduse järgi on muidugi väga tõenäoline, et mittemaksmine ongi põhjendatud, aga muidu on üldine soovitus see, et enne maksa ja siis vaidle, käi kohut jms.Statistika:Postitatud Postitas k24 — 01 Sept 2009 15:28
]]>
]]>
]]>