Statistika:Postitatud Postitas ??C000 — 17 Veebr 2016 09:52
]]>
]]>
Seevastu Tallinnas on mõningaid selliseid nähtud küll (samas pole võibolla nendes majades keegi lihtsalt kohtuni minna vajalikuks pidanud?).
Üldiselt kummaline selliste asjade seadusega tolereerimine (linna välisilme? inimese eeldus rõduga korterit ostes ikkagi rõduga korteris elada?, kas millegi meelevaldsel sulgemsel keegi ka põhjalikke uuringuid teeb mis tõestab, et see ei mõju millelegi halvasti - kas rõdu seinad on piisavalt tugevad ametlikult akende kandmiseks, kas uute kohta tekkiv õue vs siseõhu kohtumispunkt ei hakka seal niiskust tekitama jne?) Rohkemarenenud ühiskondades nagu põhjamaad (või vähemalt soome praktikast) küll ühtegi sellist kinniehitamis näidet ei meenu. See viimane lõik on muidugi puhtalt arutlev mitte juriidika teemaline.
Statistika:Postitatud Postitas ??C000 — 09 Veebr 2016 23:49
]]>
]]>
Ühelt küttesüsteemilt teisele ülemineku otsustamineKas siis üldkoosoleku otsused küttesüsteemi renoveerimiseks ja fassaadi soojustamiseks on õigustühised, sest seda loogikat järgides on nende tööde jaoks vaja kaasomanikke nõusolekut?
Kohtuasjas nr 3-2-1-31-15 oli Riigikohtul vaja kujundada seisukoht küsimuses, kas ühelt küttesüsteemilt teisele ülemineku saavad korteriomanikud otsustada häälteenamusega või on selleks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut.
Riigikohus leidis, et elektriküttelt kaugküttele ülemineku puhul ei ole vaja kõigi korteriomanike nõusolekut, vaid selle otsuse saavad teha korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamusega. Sama kehtib ka otsuse tegemisele ühelt küttesüsteemilt teisele üleminekuga seotud laenu võtmiseks ja remondifondi suurendamiseks.
Seega on fassaadi soojustamine (sh rõdude, lodzade kinni/lahti ehitamine), küttesüsteemi ümberehitus, veevärgi vahetus üldkoosoleku otsust. KOV ei saa nõuda mingit kaasomanike nõusolekut.
nähtavasti selgub antud teemas tõde tõepoolest vaid kohtus case by case. Kui mu enda maja tulemus kunagi teatavaks saab siis püüan ka selle kotha meeles pidada ja infot jagada siin.lisaküsimuseks, et kas ainult lodža kinniehitust saab käsitleda fassaadi soojustamisena?
Statistika:Postitatud Postitas ??C000 — 08 Veebr 2016 19:48
]]>
Kas siis üldkoosoleku otsused küttesüsteemi renoveerimiseks ja fassaadi soojustamiseks on õigustühised, sest seda loogikat järgides on nende tööde jaoks vaja kaasomanikke nõusolekut?
Ühelt küttesüsteemilt teisele ülemineku otsustamineKohtuasjas nr 3-2-1-31-15 oli Riigikohtul vaja kujundada seisukoht küsimuses, kas ühelt küttesüsteemilt teisele ülemineku saavad korteriomanikud otsustada häälteenamusega või on selleks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut.
Riigikohus leidis, et elektriküttelt kaugküttele ülemineku puhul ei ole vaja kõigi korteriomanike nõusolekut, vaid selle otsuse saavad teha korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamusega. Sama kehtib ka otsuse tegemisele ühelt küttesüsteemilt teisele üleminekuga seotud laenu võtmiseks ja remondifondi suurendamiseks.
Seega on fassaadi soojustamine (sh rõdude, lodzade kinni/lahti ehitamine), küttesüsteemi ümberehitus, veevärgi vahetus üldkoosoleku otsust. KOV ei saa nõuda mingit kaasomanike nõusolekut.
Statistika:Postitatud Postitas ergon — 08 Veebr 2016 13:14
]]>
]]>
Kohtuasjas nr 3-2-1-155-14 pidi Riigikohus lahendama järgmised küsimused:
• kas korteriühistu ja korteriomanikud saavad nõuda elamu projektijärgse küttesüsteemi taastamist,
• kas korteriomanikel on õigus teha oma korterisse ukseava ilma teiste kaasomanike nõusolekuta.
Kohus leidis ka seda, et ehitise osaks olevad kõik seinad, st nii välis- kui ka siseseinad, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte. Seega on ka korteriomandi reaalosa piiresse jäävasse seina avause tegemiseks vaja kõigi kaasomanike nõusolekut, kui on tegemist asja olulise muutmisega.
Riigikohus rõhutas ka seda, et ehitusluba annab loa ukseava tegemiseks ja ukse ehitamiseks avaliku õiguse järgi, kuid see ei asenda kaasomaniku seadusjärgset nõusolekut.
Lõpetuseks selgitas Riigikohus, et kui korteriomanik soovib oma korteris teha mingit olulist muudatust ja vajab selleks kõigi teiste omanike nõusolekut, siis võib omanik nõuda nõusolekut ka kohtu kaudu tingimusel, et plaanitud muudatus ei riku teiste kaasomanike õigusi või huve.
Statistika:Postitatud Postitas lasnakas — 07 Veebr 2016 10:02
]]>
Ergon, pane mulle postkasti meiliaadress, saadan materjali. Kui veel keegi huvitatud siis tehke sama. Materjal pärit korteriühistujuhi põhikursuse asjaõigusseaduse konspektist.
min tutvuks ka eneseharimis eesmärgil: masterplan@maildrop.cc
tänud ette!
Statistika:Postitatud Postitas ??C000 — 06 Veebr 2016 01:45
]]>
]]>