Küsimus on selles, et kohustuste hulgas on aastaaruanne koostamine ja selle aasta jooksul iga kuu makstud tasu sisaldab seda kohustuse täitmist, sest lepingus on kirjas: maksumus ja tasumise tingimused - tasu suurus lepingus fikseeritud tööde eest (kohustub koostama raamatupidamise aastaaruanne ja esitama seda ühistule hiljemalt kolme kuu jooksul arvates majandusaasta lõpemisest).
Nojah, oleks ta leping edasi läinud, siis oleks pidanud ta selle sama igakuise tasu eest ka aastaaruande tegema vastavalt lepingule. Te ise aga lõpetate ju lepingu ära enne, kui üldse on võimalik alustada aastaaruande vormistamist, sest andmed selleks saab ju alles jaanuaris. Lepingu lõppedes lõpeb ka töösuhe ja nõuda pole enam midagi.Statistika:Postitatud Postitas lasnakas — 13 Dets 2012 19:46
]]>
]]>
KÜ juhatus lõpetab raamatupidamise teenuste osutamise lepingu 31.12.
Lepingus on kirjas, et teenuse osutaja kohustub koostama raamatupidamise aastaaruanne ja esitama seda ühistule hiljemalt kolme kuu jooksul arvates majandusaasta lõpemisest (meie majandusaasta 01.01 - 31.12)
Raamatupidaja väidab, et see on täiendav töö ja küsib lisaraha. Juhatus on arvamusel, et raamatupidamise aastaaruanne koostamine on arvestatud igakuise tasu sisse. Kellel on õigus?
Tänan!
Loogiline. Leping lõpetatakse 31.12 ja sellega on finito!, pärast lepingu lõpetamist tööd enam ei tehta. Raamatupidajaga võib lepingu kuu viimasel päeval lõpetada vaid siis, kui koheselt on võtta uus raamatupidaja, kes vana tööd jätkab. Lepingus on kirjas, et teenuse osutaja kohustub koostama raamatupidamise aastaaruanne ja esitama seda ühistule hiljemalt kolme kuu jooksul arvates majandusaasta lõpemisest (meie majandusaasta 01.01 - 31.12)
Raamatupidaja väidab, et see on täiendav töö ja küsib lisaraha. Juhatus on arvamusel, et raamatupidamise aastaaruanne koostamine on arvestatud igakuise tasu sisse. Kellel on õigus?
Tänan!
KÜ raamatupidajal ju vahetult pärast kuu lõppu põhitöö toimuma hakkabki: eelmise kuu andmete alusel arvete tegemine ja raamatupidamise koondid eelneva kuu või aasta kohta. Mõttekam oleks leping lõpetada näiteks 25.01. või 31.01.13 ja nõuda selleks ajaks ka aastaaruanne, kui seda kõike soovitakse vana raamatupidaja käest saada.
Statistika:Postitatud Postitas lasnakas — 13 Dets 2012 16:40
]]>
Raamatupidaja väidab, et see on täiendav töö ja küsib lisaraha. Juhatus on arvamusel, et raamatupidamise aastaaruanne koostamine on arvestatud igakuise tasu sisse. Kellel on õigus?
Tänan!
Statistika:Postitatud Postitas djgroove — 13 Dets 2012 16:01
]]>
Midagi on teie poolt kirjeldatus valesti ..
Statistika:Postitatud Postitas suisse — 18 Jaan 2012 22:02
]]>
]]>
Sain nüüd ka ise vastu näppe
Ega tasu kommenteerida seal kus teemaga kursis pole ja seda enam, et ilma selgituste ja viideteta. Edu Sulle asjalike vastuste koostamisel.
Statistika:Postitatud Postitas MargusT — 22 Veebr 2011 10:15
]]>
Statistika:Postitatud Postitas tull6 — 22 Veebr 2011 09:12
]]>
]]>
Töövõtulepingut kasutatakse põhiliselt ühe konkreetse töö tegemiseks ja kogu lugu.
Käsundusleping on kõige mõistlikum, kuna töö on samalaadne ja pikaajaline - antakse käsund ja raamatupidaja täidab selle igakuiselt kindlaks kuupäevaks. Kuidas ta seda teeb, on tema enda asi, peaasi et tehtud oleks.
Ettevõtja portaalis www.aktiva.ee on isegi eraldi dokumendinäidis käsunduslepingu alusel töötava raamatupidaja lepingu kohta:
http://www.aktiva.ee/13663/Raamatupidam ... bd5fef17df
Statistika:Postitatud Postitas lasnakas — 22 Veebr 2011 08:29
]]>